24.07 Tõus Carelli hütti ja kivivaring

Tõus Abruzzi hütist Colle del Leonele

20150723_111707
Cresta del Leone ehk Liongrat ehk Lõvi ribi vms. maržuut

Ärkan vara. Ilm tõotab tulla hea. Päeva eesmärk – Carrelli hütt, 3835. Aknast paistab ka kohalik loomastik mägikitsede näol kes nahaalselt hüti ümber kogunevad. Katsun oma 38 liitrise koti saada nii väikseks kui võimalik kuid ikkagi tundub kuidagi mõtetu kaal. Eks oma osa annab 3,5 liitrit vedelikku.
Maržuut Cerviniast Carelli hütti

Rada algab kohe hüti tagant ja lookleb sujuvalt ülespoole, üsna pea teeme ka pausi. Alati kehtib vana hea tõde, hommikul liikuma asudes riietu nii et tundub natuke jahe, siis ei pea esimesel 15 minutil kogu kasukat kotti panema. 20150724_064718
Raja äär on palistatud mälestusristidega hukkunutele. Kõige huvitavam on risti löödud Jeesus mis moodustatud keevitatud metallist. Ilu rikub vaid rõve tiblastani koloraado narts – Georgi lint, fuh.

20150724_075807Esimene osa rajast läheb sujuvalt, kollased täpid ja selgelt eristuv tee. Veevõtu kohti on siin umbes 3000-3300 meetri kõrguseni, sõltuvalt oludest. Seega suht mõtetu oli kaasa tassida. Järkjärgult muutub aga maastik kiviseks ja järsemaks.

20150724_103050Paneme ennast köide, kollaseid täppe ei paista enam, need on asendunud punaste täppide ja vaevu nähtavate noolekestega ning kivist tuuridega. Mingi hetk tundub asi kahtlane, kirjelduse järgi ei tohiks rada nii järsk selles osas olla.

20150724_194143
Vaade Testa del Leonile
DSCN3959
Sadula ületamine
IMG_1358
Lauri on jõudnud sadulani

Hiljem selgub et punased täpid ei vii mitte Carelli vaid Matterhorni vastasnõlva tipule Testa del Leone-le mis tähendab Lõvi Pead. Mis seal ikka, mis valesti see uuesti. Pöörame otsa ringi ja katsume õige raja üles leida. Eks oli väike õppetund. Selgus et usaldasime liigselt  GPS-i mis viimased pool tundi pole signaali saanud ja õiget näitu enam ei andnud. Fakt on see, et kaine loogika peab alati säilima ning rada tuleb lugeda lisaks tehnikale. Meie seda ei teinud. Vastasnõlva mööda üles ronimine pole kindlasti loogiline.
Niipea kui jõudsime kahte nõlva ühendava sadula kõrgusele oleksime pidanud paremale hoidma ja ligipääsu otsima. Ühes kohas seda ka korra tegime kuid ebalesime ja pöörasime õigest kohast ringi. Õnneks väga kurvad selle üle ei ole, tore ronimine oli ja oleks nõks veel edasi roninud oleks Testa del Leone ka kirja saanud. Laskume köitel ja otsime sobivat kohta nõlvale liikumiseks, meie köiskond leiab selle lumekeele ja rusu piirilt. LauriE  läheb aga hoopis teisest kohast ja kaob meil silmis, nii et ületamiseks varjante on. Sellest joonest ka traverseerime nõlvale, köiega julgestades. Sadulale jõudes tuleb ületada Colle del Leone sadul, mis väga lai ei ole. Tähelepanu ei tasu kaotada, kahelpool on järsk liug mida kellegile ei soovitaks.

Tõus Colle del Leonest kuni Placche Seiler-ini

DSCN3962
Vahetult peale sadulat

Jõudes sadulast üle algab tõus Matterhorni nõlvale. Ronimine kategoorias II. Algus on laugem ja vastik kiviklibu. Tegemist on üsna mädanenud mäega mis oma kuju niimoodi lagunedes ongi ajapikku omandanud. Ronijatele tähendab see aga pidevat kivisadu ja korralike julgestuspunktide puudumist. Rada läheb üsna loogiliselt, kohati näed polte või tugiköisi. Enamus ajast hoiad paremale ja orienteerud jälgede järgi kuni jõuad Placche Seiler, ing. Seiler Slabs eesti keeles vast Seileri plaadid, +II raskusega. Nagu nimigi ütleb on tegemist vähe avatuma kohaga, mis meenutab suurt, kalde all plaati. Julgestuskohti on siin vähe. Ronimiseks kasutasime pragusid. Külma ja jäitega väga libe plaat ja võib pika kukkumise saada. Kaarel, Ene ja Lauri E on kolmeses köies ning kaugemale jõudnud. Olen Katriniga köies ja seejärel Kalle koos Otiga. Ronin rahulikult, väga ei meeldi see avatus, ja püüan häid julgestuskohti leida. Klemme ja friende ei ole seega kõik nukid on sõbrad. Jõudes sobiva nukini, panen üle selle köie ja asun Katrinit järgi julgestama. Julgustan teda ja hoian kõvasti köies. Jõudes minuni, teeme hingetõmbepausi, mille rikub ülevalt tulev hüüe – “Kivid!”

Kivivaring ja neljas sünnipäev

Selleks, mis nüüd toimuma hakkas, ei olnud vist keegi valmis. Olen avatud kohas, ühendatud omavahehel Katriniga, köiega mis vaid üle väiksema nuki. Üksainus suurem kivi emma-kumma pihta ja oht on mõlemal alla libiseda. Olukorra hindamiseks on vaid hetk. Hüüdele “Kivi!”, järgneb vali heli nagu kihutaks 1000 pealin hobusekari sinu poole. See pole mingi õnnetu kivi vaid kivilaviin!! Tegutsen rahulikult, tuleb, mis tuleb. Kõik kes käinud kaitseväes teavad kuidas tegutseda miinipilduja tule all. Liibun vastu kaljut, surun küüned prakku hoides ühe käega köit. Surun näo vastu külma kaljut ja proovin hoida pead kuklas nii et kiiver kaitseks. Sel hetkel tahaksin olla tilluke. Ja siit see tuleb. ma ei näe midagi kuid tunnen oma kehaga kive mis tabavad minu kiivrit, turja ja selga. Siin ei ole üks kaks kivi vaid terve ühtlane voog. Kuulen ja tunnen tuhme matse mis tabavad minu keha. Mõtlen vaid millal tuleb minu kivi. Mõtlen millal tuleb Katrini kivi, või on see juba tulnud? Veidral kombel ma hirmu ei tunne vaid ükskõikset fataalsust. Sama ootamatult kui see algab, see ka  lõppeb, olen elus. Vaatan Katrinit, ka tema on elus. Matterhorn processed DSCF1092Liigutame vaikselt endit ja veendume et pole suuremaid vigastusi. Käsin veidi oodata, võib tulla järellaviine. Eest ja tagant kostuvad ka teiste hääled. Vaatan ringi ja otsin suunda kuhu avatud kohast edasi liikuda. Näen et meid päästis vaid madal kaljuserv mille taga olime. Suuremad kivid lendasid üle ja väiksemad voolasid üle meie, vedas. Grupiga kokku saades selgub et Kaarel märkas väga suurt kaljut murdumas ja kukkumas platoole. Kalju purunes ja tükid lendasid nagu lehvikuna laiali, õnnetuseks meie peale. Hästi läheb Lauri E, kes olles kohas mis varjet ei paku, hüppas nõlva taha ja saamata hoogu kinni libises tühjuse poole. Õnneks aga Ene kes köiskonnas teine, varjas ennast kivinuki taga ning suutis Lauri E hoo peatada. Õnnelik õnnetus. Jätkame liikumist.

Cheminee

Üsna pea, peale platood tuleb tuntud 12m vertikaalne kaljunurk Cheminee. Olemas on tugiköis aga eks ta jõudu nõuab kotiga üles ronida. Väsitab täitsa ära. Seinas on ka poldid, esironija ronib altjulgestusega üles ja julgestab teised järgi. Sealt edasi

Peale Chemineed
Peale Chemineed

hakkab paistma ka juba Carrelli hüti kaljunukk. Järgi loomulikku teed ja oled õnnelikult kohal. Meil aga varingu tõttu asjad päris jonksus polnud. Üsna hüti alla teatas Katrin et tal pea valutab ja on uimane olla. Ehk suurem kivi mis kiivrit tabas? Pole midagi teha, hütt paistab, tuleb edasi liikuda. Olen vaid tähelepanelikum ja hoian köie pingul.

Capanna Carelli

Normaalselt võtab Abruzzi hütist, Carelli hütti jõudmine aega 5-6 tundi. Meil läks teelt eksimise ja kivivaringuga 9 tundi 32 minutit. Tõusumeetreid kogunes 1143

Hüti all
Hüti all

meetrit. Carelli hütt on oma üksinduses üsna muljetavaldav nagu kotkapesa. Pidi ikka vaev olema see sinna ehitada. Hoones on 3 tuba. Lukus uksega, giidide ja mägipäästejate ruum, üldruum kööginurgaga ning 40 kohaga magamisruum. Mõned lisakohad on ka täitsa katuse all. Voodikohad on varustatud madratsi, teki ja padjaga. Köögis on gaasipliit, lumesulatus pliit suure potiga ning gaas nende jaoks. Hädaolukorra tarbeks raadiosaatja. Hüti kõrval on tüüpiline mägipeldik ja hüti taga helikopteri maandumisplats. Registreerimist ei ole ning keegi uksel raha ei küsi. 20150724_194125Küll aga on rahakarp kuhu aususe peale paned 15 eurot. Kui lund on siis saab lund sulatada. Kohalik pliit aga on üsna aeglane ja suure hulga inimeste korral võib söögi valmistamine aega võtta. Nii et kindlam on kamba peale üks priimus koos ballooniga kaasa võtta. Sama on ka veega, mingi kogus üleelamiseks võiks ikka kaasas olla.
IMG_1384 DSCN3979

Evakuatsioon kopteriga

Hütti saabudes oli kell saanud neli ja kardetud rahvamasse eest me ei leidnud. Kohapeal oli kolm Itaali mägipäästjat. Tegu on vabatahtlikega kes käivad koolitustel ja peavad aasta jooksul mõned päevad tööd tegema. Kuna toimus õnnetus katsusime neile ka asjast rääkida. Paraku oli see itaalaste olematu keeleoskuse tõttu raskendatud. inglise keelt nad peaaegu ei rääkinudki. Üks tiirutas vaid sõrme, vihjates kas soovime helikopterit. Jutud sai läbi mitme inimese aetud. Rahulikult istudes hakkasid ilmnema ka varingu tagajärjed. Peamine mure oli Katrin ja tema halvenev enesetunne. Ta mähiti tekkide sisse ja pandi voodisse. Kohalikud päästjad tegid kiire ülevaatuse. Kindluse mõttes helistasin ka Eestisse, tuttavatele meedikutele. Vastused olid üsna ühesed – kui kõrvast, ninast verd ei tule ja kannatanu minestanud pole on tegu väiksema põrutusega või peaaju vapustusega mille ulatust silmaga pea olematu võimalus hinnata ning mõistlikum järelvalve alla saata. Teine mure oli Oskariga kes sai tabamuse vastu säärt, mille tagajärjel tekkis üsna suur haav. Kivitabamuse üle kurtis ka Kaarel kelle jalg vaegusi põhjustas. Teistel oli paremini läinud. Vigastusi said 3 mobiili, 1 fotoaparaat, termos, riided, kiivrid  ja seljakotid. Põhiline päästja oligi seljakott, paraku tehnika hoidmine koti lakas jällegi andis oma tulemuse. Endal oli parem turjaosa tuim ja väiksema sinikaga. Muus osas OK. Helikopter telliti ära ning selle saabumine meie saabumisest võttis aega 4 tundi. Kuna ilm oli halvenenud oli kopteri lähenemine ning maadumine raskendatud. Õnnestus see alles peale mitmendat katset, lume ja tuule kiuste. Iseenesest tegu ohtliku manöövriga, mis väiksemagi eksimuse korral võib seada ohtu kogu hüti. Katrin ja Oskar saadetud, otsustavad Kaarel ja Kalle alla minna. Mina, Lauri E ja Ene otsustame jääda, teist korda seda jura läbi teha ei taha.
20150724_202207

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s